4/12/2017 0 Comments HOWTO-HACKER arvustussissejuhatavaltTänapäeval on on hackeril küljes ebameeldiv maik. Kui Mingi tosingumootoris seda kasutada, tulevad järjest artiklid, kus keegi on paroole varastanud, kuhugi sisse murdnud ja nii edasi. Paljud mitte IKT valdkonna inimesed (ja isegi mõned sellega tegelevad) ei tee vahet hackeril ja crackeril ja kuna laialdaselt kasutatakse teise iseloomustamiseks esimest, ongi tekkinud selline vale arusaam. Pekka Himanen aga on oma teoses How to be a hacker välja toonud täpsed punktid, mis teevad ühest "hackerist" tõelise hackeri ja neid lugedes ei saa keegi vaielda, et tegemsit on ühiskonna alamikihiga, kes päevast päeva tegeleb omakasupüüdlikku kuritegevusega. ARVUSTUSPekka toob välja kohe enda teose alguses välja, et hackerid loovad midagi uut, innovaatilist ja naudivad selle tegemist. Omakasupüüdlikkus jääb tahaplaanile, kuna loodud produkt on tihtipeale nii vabavaraline kui avatud lähtekoodiga. Crackerid, kui murjad on hackerite vaatevinklist madalamad kui muld, laisad ja mitte eriti targad. See on punkt kus ma vaidleksin Pekka-le väga vastu. Ma saan aru, kus see suhtumine tuleb. Teda, kui hackerid proovitakse nendega samastada ja ühte punti panna, tegemist suure tõenäosusega väga südamelähedase teemaga. Samas olles ise turvatestide käigus niiöelda crackimisega tegelenud ja paari reaalse Crackeriga ka tuttav, siis ütlen, et tegemist on väga inteligentsete ja kompetentsete inimestega. Kuhugi süsteemi sisse murdmine ei ole sama lihtne kui autol kahe juhtme kokkuühendamine. Tegemist on liigselt üldistatud näitega. Kui auto ei ole just miljardeid allaneelanud google masin, kus hoitakse maailma suurimaid ärisaladusi. Sellisesse autosse sisse saamine ja käivitamine oleks natuke parem võrdlus.
Hackeriks saamise puhul on vajalik kindel suhtumine. Sellest ainult ei piisa, kuid ta on vajalik, et sihtpunkti jõuda. Hackerid on inimesed, kes soovivad luua midagi, muuta midagi, lahendada probleeme ja ülesandeid, mida ei ole keegi teine varem teinud. Samas ei tohiks me proovida ratast leiutada. Nimelt kui keegi on juba antud ülesande lahendanud, siis ei peaks me seda uuesti tegema. Samas leian, et harjutuslikuks otstarbeks ta sobib ilusti. Näitena, kirjutasin RSA krüptosüsteemi ise, et aru saada kuidas ta täpselt töötab ja nii edasi. Peale selle, tuli antud probleemilahenduse käigus teadmisi ka matemaatikast. Vabaduse toetamine on tähtis hackeri omadus. Autoriteet ja kontroll lämmatavad loovust. Seega tundub, et suurettevõttes töötamine oleks neile vastuvõetamatu. Samas mitmetes kohtades on selline vabadus lubatud. Hea näitena võin tuua Blizzardi, kus töötajatel on tihtipeale vaba valik, mida nad teevad. Näiteks tuttav programmeerija soovis teha 3D graafikat. Talle anti see luba, kuigi ta ei olnud alal väga kompetente. Tahtis teha, proovida ja lahendada, täpselt hackeri suhtumine ja Blizzard saab sellest hästi aru. Pekka väljatoodud oskused, mis toetavad hackerlust on minuarust väga täppi pandud. Samas ausaltöeldes iseloomsutavad need üprisk igat IT inimest ja ausaltöeldes isegi peaaegu iga tarkvaraarendajat. Peaks siinpuhul vahemärkusena ütlema, et tema teos kirjeldab minuarust sama hästi igapäevaselt tarkvaraarendusega tegelevat inimest kui ka hackerit. Programmeerimise ja võrgu tundmise oskus aitavad aru saada tänapäeval kasutatavatest süsteemidest ja struktuuridest. Peale selle esimesena mainitud oskus toob endaga kaasa ka laialdasema probleemilahendamise oskuse ja vähemalt elementaarsed matemaatilised teadmised. Nimelt ise ja paljud tuttavad hakkasid matemaatiliste ülesannete lahendamist nautima pärast programmeerima õppimist. Peale selle, just see on oskus, mille alusel saad luua ja teha, mida sa soovid, kõik jääb ainult su enda oskuste ja hakkamise taha. Inglise keele oskus on muidugi nõutud ja ma ei ole näinud peaaegu kedagi, kes kirjutaks programmikoodi teises keeles. See on eriti tähtis hackerluse osas, kus kommuunis ja nende poolt loodud rakendustes ning dokumentatsioonis on inglise keel peamine. Seega kui tahad midagi luua ja kasutusse anda, siis pigem kasuta seda. Muul juhul riskid, et keegi ei saa su programmikoodist või dokumentatsioonist aru ja kes seda siis kasutama või muutma hakkab. Hackeri staatusest rääkides tõesti, mainitud punktid on seda määravad, eriti uute ja huvitavate rakenduste kirjutamine. Et sind nad ka tunnustaks ja omaks võtaks tekib aga natuke küsimusi. Kas tõesti FAQ ja Süsteemi administreerimisest on kasu, et tõeliste hackerite silmis välja paista? Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ma kuigi kõik väljatoodud punktid on korrektsed mõtleks ma tõesti, kas see iseloomustab hackereid ja hackeri kultuuri või lihtsalt tarkvaraarendajat, kes ei ole kasuhimuline?
0 Comments
3/30/2017 0 Comments 24.03-31.03 IT ProfModerne IT Spetsialist eestisKiirelt ja pidevalt muutuvas IT maailmas on vaja erilisi ja erinevaid inimesi. Mida neilt aga tööandjad soovivad on muutunud ja muutub ka tulevikus. Suur hüpe antud alal on tulemas ka tööstusliku IT tulekuga ja selle juurutamisega Euroopas ja ka mujal. Selle nimeks on pandud Industry 4.0 ehk industriaalrevolutsioon 4. Antud lähenemisega suureneb infotehnoloogia haare tööstusvaldkondades tohutult, liigutakse automatiseeritud ja modulaarsete tööstusrakenduste poole ning tohutute suurandmete kogumise ning analüüsimise juurde.
Link ühe industry 4.0 artikli juurde on siin, mis kirjeldab hästi ära probleemid ja näitab kui tihedalt on IT spetsialistid tulevikus kõikidesse erinevatesse protsessidesse sisse lõimitud: http://ieeexplore.ieee.org/stamp/stamp.jsp?reload=true&arnumber=7067026 Samuti on OSKA raportis IKT valdkonna kohta ära kirjeldatud tuleviku trendid. Näidatud on ära tööjõu vajaduse kasv erinevates valdkondades ning nende vajaminev haridustase. Täpsemalt saab rapordi kohta lugeda siin : oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/IKT-Raport-loplik.pdf SissejuhatavaltValisin antud ajaveebi sissekandeks ühe Virginia Shea 10 võrgusuhtlemise käsust, täpsemalt "Ära kuritarvita oma võimu". Valisin selle, kuna olen tegelenud nii kohtvõrgu ja seal olevate tööjaamade, serveri ja muu haldusega ning ka infosüsteemi monitooringuga. Vahepeal abistan ka teisi erinevate IKT valdkondade probleemide lahendamises. Kirjutan süsteemi kohta, mille sarnase ma olen püsti pannud. Kirjutan järgneva loo selliselt, et näidata, mida ma oleks ära võinud kasutada, kui ma oleks kuri ja ebaeetiline inimene (Või VÄGA välja vihastatud kellegi poolt). Samas rikastan seda natuke huumoriga. Kogu sisu ei vasta reaalsusele ja olen kirjutanud ta muudetud kujul jättes idee samaks. Kaitsen erinevaid osapooli siinpuhul ja ei avalikusta, mis tarkvarasi kasutasin (ning nende täpsemaid sätteid). NB! Mainin siinpuhul veel uuesti üle. See ei ole täielikult väljamõeldud lugu. Selline süsteem, küll aga mitte nii sissetungiv ja privaatsust eirav on minupoolt tööle pandud olnud. Sarnaseid lahendusi leiab rohkem välismaal suuremates ettevõtetes. Ära kuritarvita oma võimu ehk ära vihasta ega tülita IT spetsialisti |
AuthorKristjan Leotoots - Eesti Infotehnoloogia kolledzi IT-süsteemide arendus eriala õpilane. ArchivesCategories |